Google+ Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, VII osa - EA

728x90 AdSpace

Uudised/News

Sunday, September 8, 2013

Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, VII osa


j03 Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, VII osa

Finantsmaailma tipus troonivad Rothschildid on maailma üle valitsenud juba väga pikka aega ja nende võimu kombitsad ulatuvad kaugele. Käesolev ajalooline kronoloogiline ülevaade aitab mõista, kes Rothschildid on ja kuidas nad võimu juurde jõudsid. Selles osas antakse ülevaade 20. sajandi viimasest veerandist.

1976: Harold Wallace Rosenthal ütles: “Enamus juute ei soovi seda tunnistada, aga meie jumal on Lucifer.“
1978: Kuuldi pealt, kuidas senati välisasjade komitee asjaajaja Stephen Bryen pakkus Washingtoni hotellis konfidentsiaalseid dokumente Iisraeli sõjaväe tippametnikule. Bryen võttis endale advokaadi, kohtuasi jõudis peakohtunikuni, kuid jäeti siis teadmata põhjustel pooleli. Hiljem töötas Bryen Richard Perle’i alluvuses.
1979: Egiptuse-Iisraeli rahuleppe raames allkirjastati Ameerika Ühendriikide abipakett, millega toetati Iisraeli igal aastal 3 miljardi dollariga.
Shin Bet (Iisraeli sisejulgeolekuagentuur ISA) üritas sisse imbuda USA saatkonda Jeruusalemmas, kasutades ametnikku, kellel oli suhe Jeruusalemma neiuga.
Parun ja paruness Phillip de Rothschild alustasid koostöös Robert Mondaviga templi (püramiidi) ehitamist Napa orgu Californias, kus resideeris ka Saatana kiriku rajaja ja juht Anton LaVey (loe Anton LaVeyst seoses Marilyn Monroega siit.) See koht on tuntud ka kui Opus 1 (mis tähendab: esimene töö) ning templi eeskülge rajati viinamarjaistandus.
Satanist Lavey Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, VII osa
Anton LaVey

1980: Algas globaalne erastamisbuum. Rothschildid olid juba ammu olnud selle taga, olles üritanud omada ühiskondlikke valdusi üle terve maailma.
1981: Prantsuse valitsus riigistas Banque Rothschildi, uue panga nimeks sai Compagnie Européenne de Banque.
Rothschildid rajasid Prantsusmaale uue panga Rothschild & Cie Banque (RCB) , millest sai hiljem Prantsusmaa juhtiv investeerimispank.
1982: Tulevane Iisraeli peaminister ja kaitseminister Ariel Sharon andis käsu rünnata Liibanoni. 16.–18. septembril toimunud Sabra ja Shatila massimõrvades tapeti ligi 2000 meest, naist ja last.
1985: Eustace Mullins avaldas raamatu “Who owns the TV networks,“ milles paljastas fakti, et Rothschildid omavad kolme suuremat USA telekanalit – NBC, CBS ja ABC.
The New York Times andis teada, et FBI on teadlik vähemalt tosinast juhtumist, kui USA ametnikud on edastanud salajast informatsiooni Iisraelile. Justiitsministeerium süüdistust ei esitanud.
Tehnoloogiaettevõtte MILCO omanikku Richard Smythi süüdistatakse tuumaajastusseadmete smugeldamises Iisraeli.
N. M. Rothschild & Sons nõustas Briti valitsust British Gasi erastamise osas. Edaspidi nõustasid nad Suurbritannia valitsust ka kõikides teistes erastamisjuhtumites, kaasa arvatud British Steel, British Coal, kõik Briti kohalikud elektriettevõtted ja veeametid.
Kõikide nende erastamistega on lähedalt seotud Briti parlamendisaadik ja tulevane kantsler Norman Lamont, endine Rothschildi panga töötaja.
1986: Iisraeli tuumatehnik aastatel 1976–1958 Mordechai Vanunu avastas, et tehas tootis salaja tuumarelvi. Ta andis Londoni Sunday Timesile faktid ja fotod, mille abil paljastati Iisraeli tuumarelvaprogramm. Tema tõendite abil tuli ilmsiks, et Iisrael on kogunud kuni 200 tuumalõhkepead ilma igasuguse debati või rahva nõusolekuta.
30. septembril meelitati Vanunu Londonist Rooma, kus ta rööviti ja viidi Iisraeli. Pärast kohtuistungit mõisteti talle 18 aastat “riigireetmise“ ja “spionaaži“ eest, kuigi ta ei olnud saanud mingit raha ega kommunikeerunud ühegi välisluurega.
Teda hoiti üksikvangistuses 11 aastat, mille jooksul ta sai oma pere, advokaadi ja preestriga kohtuda vaid üksikutel kordadel metallekraaniga eraldatult. Kuigi ta vabastati aastal 2004, arreteeriti ta juba sel aastal uuesti. Ta on esitatud korduvalt Nobeli rahupreemia kandidaadiks.
1987: Edmund de Rothschild asutas World Conservation Banki, mille eesmärk on kolmanda maailma riikide võlgade konsolideerimine – vastutasuks nõuti nende riikide maid.
24. aprillil avaldas Wall Street Journal artikli “Role of Israel in Iran-Contra Scandal Won’t be Explored in Detail by Panels”.
1988: Laimuvastane LiigaADL algatas rahvusvahelise juuratudengite võistlusele, millega sooviti luua kavandeid vihavastastele seadustele vähemusgruppide kaitseks. Konkursi võitis Joseph Ribakoff, kes tuli välja arvamusega, et peale viha ärgitava vägivalla tuleb ära keelata ka sõnad, mis seda esile kutsuvad, ja nende kasutamine kuriteos kuulutada.
ADL-i dokument sedastab, et riikide agentuurid peaksid jälgima sõnavõtte ja piirama sõnavabadust ning lisaks tsenseerima kõik filmid, mis kritiseerivad mis tahes gruppe. Ribakoff arvas, et isegi siis, kui avalduse teinud isik suudab seda põhjendada (nagu näiteks homoseksuaalsust kritiseeriv kristlane piiblile viidates), pole see kohtus vihakuriteo puhul arvestatav argument. Ainus tõend, mida kohus vajab, et kedagi vihakõnes süüdistada, on fakt, et keegi midagi ütles ning suurem osa grupist või üks liige sellest grupist tundis end sellise kriitika tõttu emotsionaalselt haavatuna. See seadus aitab kaitsta ka Rothschildide vandenõu ilmsikstulekut, sest kritiseerides Rothschildide ebaseaduslikke tehinguid, võib sinust saada antisemitist ja vihakuritegude õhutaja.
Suri Philippe de Rothschild.
1989: Mitmed satelliitriigid Ida-Euroopas muutusid oma iseseisvuse nõudmistes tänu avalikustamise (glasnosti) mõjule rohkem avatuks.
Sel aastal toimusid paljudes endistes kommunismimaades revolutsioonid, mille käigus tekkisid uued vabariigid. Seeläbi lõdvenes kommunistide haare Ida-Euroopa üle ja raudne eesriie lagunes. Perestroika ja glasnosti tulemusena varises kommunism kokku mitte ainult Nõukogude Liidus, vaid ka Ida-Euroopas.
Venemaal astus Boriss Jeltsin (kelle naine oli Jossif Stalini tütar abielust Rosa Kaganovitšiga) ja tema juhitud Demokraatlik Venemaa samme, et lõpetada kommunistliku partei võim. Selleks peatasid ja keelustasid nad kommunistliku partei tegevuse ja arestisid kogu nende vara.
See sümboliseerid kommunismi kokkuvarisemist Venemaal ning selle tulemusena algas juutide massiline (umbes 700 000 inimest) väljaränne endisest Nõukogude Liidust Iisraeli.
Iisraeli ajakirja Hotami 24. novembri numbris avaldati Iisraeli asevälisministri Binyamin Netanyahu kõne, mille ta pidas Bar Ilani ülikooli tudengitele. Ta ütles: “Iisrael oleks pidanud ära kasutama Hiina demokraatiat nõudvate meeleavalduste mahasurumise, kui kogu maailma tähelepanu oli sellel riigil. Siis oleksime saanud täide viia massilise araablaste väljasaatmise.“
Londoni ja Pariisi Rothschildid andsid teada uue pangafiliaali Rothschild GmbH sünnist Frankfurtis Saksamaal.
1991: Vastuseks Iraagi Kuveidi invasioonile 2. augustil 1990 alustasid USA ja Suurbritannia 16. jaanuaril 1991 õhurünnakuid Iraagile. 24. veebruaril alustati sõda ka maa peal, mis kestis 100 tundi – kuni 28. veebruarini, mil USA president George H. W. Bush andis käsu tappa 150 000 Iraagi sõdurit, kes olid jäänud lõksu Kuveidi ja Basara vahelisel maanteel. Seejärel andis president Bush käsu sõjategevuse lõpetamiseks.
Iraak 1990 Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, VII osa

See oli Purimi päev. Sellel päeval tähistavad juudid oma võitu iidse Babüloni üle, mis asub nüüdse Iraagi piirides.
Selle aasta Bilderbergi kohtumisel 6.–9 juulil Baden-Badenis Saksamaal ütles David Rockefeller: “Me oleme tänulikud Washington Postile, New York Timesile, Time Magazinile ja teistele suurepärastele ajalehtedele, mille juhid on meie koosolekutel osalenud ja austanud oma lubadust peaaegu 40 aastat. Meil oleks pea ilmvõimatu olnud luua maailma jaoks plaani, kui meid oleks sellel perioodil rambivalguses näidatud. Kuid maailm on nüüd palju targem ja valmis marssima maailmavalitsuse poole. Intellektuaalse eliidi suveräänsus ja maailmapankurid on kindlalt eelistatavad rahvuslikule automaatsele otsustamisele, mida on praktiseeritud eelmistel sajanditel.“
david rockefeller Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, VII osa
David Rockefeller

1992: Märtsis sai Euroopa pangandusettevõtte J. Rothschild, Wolfensohn and Co esimeheks endine Föderaalreservi juhatuse esimees Paul A. Volker.
Stephen Bryen, kes tabati 1978. aastal pakkumas konfidentsiaalseid dokumente Iisraelile, teenis Iisraeli pooldavas juudi instituudi riiklikus julgeolekuagentuuris (Jews Institute for National Security Affairs) konsultandina (kellel on kõik turvaload) ja samal ajal USA ekspordiettevõttes, mis tegeles tundliku tehnoloogiaga.
Seymour M. Hersh kirjutas oma analüüsis “The Samson Option“: “Ebaseaduslikul teel saadud info liikus nii ulatuslikult LAKAM-ist (salajane Iisraeli luureüksus, heebrea akronüüm Scientific Liaisoni büroole) Iisraeli, et dokumentidele lisati spetsiaalne koodnimetus JUMBO. Ettevõtja Ari Ben-Menashe meenutab: “Kõike, millele oli peale kirjutatud JUMBO, ei tohtinud arutada Ameerika kolleegidega.“
Wall Street Journal kirjutas, et Iisraeli agendid üritasid varastada Recon Optical Inci ülisalajast õhu-spioonikaamera süsteemi.
16. septembril toimus Inglise naela krahh, kui valuutaspekulandid, keda juhtis George Soros laenas naelu ja müüs need Saksa markade eest maha, ootuses, et ta suudab võla tagasi maksta devalveerunud valuutas ja vahe sealt kasumit teenima panna.
Selle tulemusena teatas Briti rahandusminster Norman Lamont intressimäära tõusust 5% võrra ühe päeva jooksul. Suurbritanniat tabas majanduslangus, mis kestis mitu aastat. Suur hulk ettevõtteid sulges uksed ja kinnisvara turg kukkus kokku.
Rothschildid lõikasid sellest kasu: olles erastanud 1980-ndatel omandatud Suurbritannia riigi varad, olid nad aktsiate hinna üles ajanud, kukutades seejärel turu, et aktsiad pennide eest ära osta. Sama skeemi oli kasutanud 1812. aastal Nathan Mayer Rothschild.
Kantsler Norman Lamont oli enne parlamendi liikmeks saamist olnud pangandustegelane N. M. Rothschild & Sonsis.
1993: Norman Lamont lahkus Briti majanduse langusperioodil valitsusest ja läks tagasi N.M. Rothschild & Sonsi, asudes seal direktori ametikohale.
Endine kongresmen Paul Findley avaldas raamatu “Deliberate Deceptions: Facing the Facts About the U.S. Israeli Relationship“. Selles raamatus nimetab ta 65 ÜRO liikme otsust Iisraeli vastu aastatel 1955–1992 ning 30 USA Iisraeli-vastast embargot – seda oli rohkem kui kõikide teiste riikide vastu tehtud otsuseid kokku. Samas ei kõigutanud need otsused kuigivõrd Iisraeli valitsuse tegevust, näiteks vähem kui kaks nädalat pärast Iisraeli rünnakut USS Libertyle teatas Iisraeli välisminiser Aba Eban ÜRO-le: “Kui peaassamblee peaks otsustama 121 häält 1 vastu “Iisraeli“ taandumiseks endistesse piiridesse (enne 1967. a juunit), siis “Iisrael“ keeldub seda otsust täitmast.“
Findley deceptions Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, VII osa

1995: Endine aatomienergia teadlane Kitty Little väitis, et Rothschildid kontrollivad nüüdseks 80% maailma uraanist, omades seega uraanitööstuse monopoli. “Iisrael kogub jõuliselt (USA) sõjaväe- ja tööstustehnikat.
Raportis oli kirjas, et Iisrael hangib infot, kasutades USA kodanike “etnilist suunitlust, finantsilist võimendust ja individuaalsete nõrkuste tuvastamist ja ärakasutamist“.
1996: Finantsraport “Defense Industrial Security: Weaknesses in US Security Arrangements With Foreign-Owned Defense Contractors” leidis, et vastavalt luureandmetele juhtis “riik A“ (luureandmete järgi identifitseeritud kui Iisrael, Washington Times 22. veebruar 1996) “kõige agressiivsemat spionaaži USA ja iga USA liitlase järgi.“
Raport kirjeldas “spionaaži operatsiooni, mida juhtis luureorganisatsioon, mis kogub teaduslikku ja tehnoloogilist infot (Iisraeli poolt) kinni makstud USA valitsuse töötaja käest USA salajastest sõjaluure dokumentidest“.
Jerusalem Post (30. august 1996) kommenteeris raportit: “Salajane sõjaväeinfo ja tundlik sõjatehnoloogia on selle riigi luureagentuuridele esmajärgulised sihtmärgid.“
Amschel Rothschild (41) kägistati tema enda hommikumantli vööga oma Pariisis hotellitoas surnuks. Prantsuse peaminister andis politseile käsu uurimine sulgeda ja meediaärimees Rupert Murdoch instrueeris oma toimetajaid ja uudiste juhte üle terve maailma seda kajastama kui südameatakki, juhul kui nad seda üldse peavad kajastama.
12. mail esines ÜRO saadik ja juut Madeleine Albright saates “60 minutit“ ja saatejuht Lesley Stahl küsis tema käest USA Iraagi majanduse vastaste sanktsioonide kohta: “Me oleme kuulnud, et pool miljonit last on surnud. See on rohkem lapsi kui suri Hiroshima tõttu. Kas see hind on seda väärt?“ Saadik vastas: “Ma arvan, et see on väga raske valik, kuid me arvame, et see on seda väärt.“
Tema kommentaar ei põhjusta mingit avalikku pahameelt. Enamgi veel – poole miljoni Iraagi lapse hukk kiidetakse USA valitsuse poolt heaks, kui võtta arvesse seda, et vähem kui 8 kuud hiljem pühitseb president Clinton Albrighti riigisekretäri ametisse. Esinedes senati komitee ees ütleb Albright järgmist: “Me nõuame ÜRO karmide sanktsioonide jätkumist Iraagi suunal, kuni see režiim on nõus oluliste julgeolekunõukogu otsustega.“
1997: Armee mehaanikainsener, juut David A. Tenenbaum andis “kogemata“ salajast sõjaväe infot raketisüsteemide ja soomukite kohta Iisraeli ametnikule (New York Times, 20. veebruar 1997).
Washington Post andis teada, et USA luure on avastanud vestluse, milles kaks Iisraeli ametnikku arutavad võimaluse üle saada enda valdusesse konfidentsiaalne kiri, mille tolleaegne riigisekretär Warren Christopher kirjutas Palestiina liidrile Yasser Arafatile.
Üks iisraellastest, identifitseeritud vaid kui “Dov“, kommenteeris, et nad võivad selle kirja saada “Megalt“ (koodnimi Iisraeli tippagendile USA-s).
USA Iisraeli suursaadik Martin Indyk kurtis privaatselt Iisraeli valitsusele jälgimise üle Iisraeli agentide poolt.
Iisraeli agendid paigaldavad juudist rabi tütre Monica Lewinsky telefonile pealtkuulamisseadeldise ning salvestasid telefoniseksi sessiooni Monica ja president Bill Clintoni vahel. Clinton oli Lewinskyt hoiatanud, et nende kõnesid kuulatakse pealt ja lõpetas suhte. Huvitaval kombel lõpetatakse samal ajal FBI jaht “Megale“.
29. oktoobril suri Genfis Edmund de Rothschild. Täpselt samal päeval suri ka Anton Szandor LaVey, Saatana Kiriku asutaja, kes oma raamatus “Satan Speaks“ ütleb “Siioni tarkade protokollide“ kohta.“Esimest korda, kui ma lugesin “Siioni tarkade protokolle“ oli minu instinktiivseks reaktsiooniks – mis sellel siis viga on? Kas see pole viis, kuidas iga meisterlik plaan töötama peaks? Kas siis avalikkus ei ole välja teeninud… ei, nõudnud sellist despotismi?
Kofi Annanist sai ÜRO peasekretär. Ta on abielus Nane Lagergreniga, Rothschildiga, kellega ta abiellus aastal 1984.
1998: Frankfurdis, linnas, kust Rothschildid pärit on, hakkas tegutsema Euroopa Keskpank (European Central Bank – EKP).

Järgneb.
Estonian Anonymous

ROHKEM ARTIKLI LOOJAST - Lõin selle lehekülje, et avaldada seda mida tava-meedia ei postita. Olen jõudnud järeldusele, et tuleb otsida ise vastuseid mitte lasta neid endale ette sööta. Kõik mida leian postitan ja avaldan siin leheküljel. Sama saad ka sina teha saates mulle e-maili ➨ estoniananonymous@gmail.com

Ühine Meiega/Join Us ➨ Facebook

Telli Meie Video Kanal/Subscribe ➨ Youtube

Lehekülg/Website ➨ Estonian Anonymous

  • Blogger Comments
  • Facebook Comments

0 comments:

Post a Comment

Item Reviewed: Kes on Rothschildid: pilguheit eliitperekonna ajalukku, VII osa Description: Rating: 5 Reviewed By: Estonian Anon
Scroll to Top