Google+ Kuidas plaanib Üle-eestiline Valimisliit teostada tasuta elektri projekti Tallinnas? - EA

728x90 AdSpace

Uudised/News

Friday, September 20, 2013

Kuidas plaanib Üle-eestiline Valimisliit teostada tasuta elektri projekti Tallinnas?


peeter liiv 300x136 Kuidas plaanib Üle eestiline Valimisliit teostada tasuta elektri projekti Tallinnas?Nädala alguses tekitasid suurt furoori Üle-eestilise Valimisliidu utoopilisena tunduvad soovid pakkuda Tallinna elanikele tasuta elektrit ja linna oma raha. Palusime neid lubadusi kommenteerida valimisliidu esindajatel Vahur Luhtsalul ja Peeter Liivil.

Kuidas reaalselt oleks võimalik tagada tallinlastele tasuta energia ja kui pikk võiks olla selle süsteemi käimalükkamise protsess?
See protsess kulgeks vähemalt kolmes etapis:
1) perspektiivsete mudelite väljavalimine asjatundjate poolt (vajab rõhutamist, et tegemist on töötavate katselahendustega, mitte masstoodanguga);
2) katseeksemplaride soetamine või valmistamine;
3) töötavaks osutunud seadmete masstootmise korraldamine.
Asjast huvituvad tehnikainimesed on Eestis olemas ning teemat on populaarteaduslikus võtmes käsitletud juba 2008. aastal Klassikaraadio “Rohelises saates”, mida saab kuulata siit ja siit.
Selle projekti teostamiseks on mõistlik luua Eestis sellele tegevusele suunatud eksperimentaaltöökoda, kus katsetada erinevaid variante.

Kui kaua see kõik aega võtab?
See oleneb väga paljudest asjadest, kuid eelkõige meie inimeste endi huvist ja tahtest panustada oma energiat, aega ja ressursse sellesse ettevõtmisse. Tähtis on käivitada arutelu selle teema ümber ja alustada ettevalmistusi juba täna, sest mida kauem viivitada, seda kauem viibib ka lõpptulemus.
Lihtsamaid seadmeid elektrienergia saamiseks ja koduse elektriarve vähendamiseks võib teha igaüks, kellel pealehakkamist ja natuke tehnilist taipu.
Allpool üks detailne videojuhis, kuidas ehitada Hendershoti generaatorit, lõpptulemust vaata alates 2:23.00.

Mehaanikainsener Lester Hendershoti generaator oli väidetavalt ka lennumasina sees, millega piloot ja USA rahvuskangelane Charles Lindbergh lendas 1927. aastal maailma esimese inimesena “ilma vahemaandumiseta” New Yorgist Pariisi (5800 km). See oli tollastes oludes uskumatu saavutus. Juba selline pealtnäha lihtne generaator annab märkimisväärse kokkuhoiu diisli, gaasi, elektri vm energiakandjate tarbimises.
Miks ei ole need innovaatilised lahendused laiemalt levinud? Peamiseks põhjuseks on rahvusvaheliste energiafirmade vastuseis, kes on ostnud kokku energiaseadmete patente, jooniseid, avalikult naeruvääristanud selles vallas katsetusi tegevaid insenere ja seda arusaadavatel põhjustel. See lihtsalt kahandaks oluliselt energiaettevõtete kasumlikkust, kui see tehnoloogia oleks kättesaadav avalikkusele.
Õnneks on internet veel vaba, info levib ning üha rohkem on teateid erinevate energiaseadmete katsetustest üle maailma. Ka meie naaberriigis Venemaal on mitu sarnast projekti töös. Tulevikuenergiast saab lähemalt lugeda siit. Kutsume kõiki teemast huvituvaid tehnikainimesi, energeetikuid meiega ühendust võtma.

Kuidas toimiks Tallinna oma raha – kas sellega saaks maksta ka mujal Eestis? 
Tallinna oma raha käibiks esialgu vaid Tallinnas ja selle lähiümbruses. Kuid ei saa välistada selle kasutust üle Eesti. Raha toimimise, raharingluse aluseks on usaldus. Mida rohkem tarbijaid ja ettevõtteid hakkavad kasutama Tallinna raha, seda laiemalt uus rahaühik levima hakkab.
Piirkondlik raha ehk rööpraha ei ole maailmas midagi uut. Edela-Inglismaal Bristolis, mis on Tallinna-suurune linn, on rööpraha olnud kasutusel juba aasta aega. Bristoli projekti esialgsete tulemuste kohta leiate postituse meie Facebooki leheküljel “Üle-eestiline Valimisliit”.
Nüüdseks on Bristolis käibel u 280 000 naelsterlingi väärtuses Bristoli oma naela nii elektrooniliselt kui ka paberrahas, mida järjest rohkem võetakse vastu ka linna ümbritsevas maakonnas. Üha enam sõltumatuid kauplejaid võtab Bristoli raha kasutusele, nüüdseks on neid juba üle 600.
Linna oma raha kasutamine loob solidaarsust, ühistunnet linnas, kasvatab üksikettevõtjatele lojaalsete klientide hulka ning soodustab linna ja maa ettevõtjate koostööd. Lisaks on Bristol oma rahatrükiga suurendanud enda nähtavust. Väidetavalt oli Bristol eelmisel aastal, mil rahatähed käiku lasti, guugelduste arvult teine linn Londoni järel. Samuti meeldivad Bristoli unikaalsed rahatähed ka välisturistidele, kes jätavad neid endale mälestuseks.
Ka Rotterdamis ja Amsterdamis on käesolevast suvest käibel oma raha.

Võib tekkida küsimus, milleks on vaja Tallinnal oma raha, kas siis eurost ei piisa?
Inglise keelt valdaval inimesel soovitame tutvuda järgmise videoga. See võtab päris hästi kokku tänase rahasüsteemi olemuse.

Täna oleme olukorras, kus peame selleks, et tagada euroala rahasüsteemi stabiilsus, pumpama rahamassi hättasattunud euroala riikidesse, et nad saaksid tasuda oma võlgu ja jooksvaid avaliku sektori kulutusi. Ka Eesti osaleb selles päästeoperatsioonis olukorras, kus meie elustandard jääb tuntavalt alla Kreeka omale.
Tekib küsimus – kas me ei peaks Kreekale laenatud raha abil turgutama hoopis oma väike- ja ühistuettevõtlust, võttes arvesse, kui palju on Eestis töötuid ja kui palju eestlasi on majanduslikel põhjustel Eestist lahkunud? Ka Küpros on hädas. Küprosel käibiv euro ei ole täna sama euro mis Eestis, kuigi rahatähed ja mündid näevad samasugused välja. Küprosel on kapitali vabale liikumisele, mis on eurotsooni üks põhialuseid, kehtestatud piirangud, mis puudutavad rahaülekandeid ja ka sularaha väljavõttu (Küprosel olles ei saa sularahaautomaadist võtta rohkem sularaha välja kui 300 eurot päevas) ning pole ette näha, et see lähiaastatel oluliselt muutuks.
Täna näeme, et raha pole lihtsalt maksevahend, vaid see hõlmab ka meie poliitilisi valikuid ja mõjutab oluliselt ka meie väärtushinnanguid elule. Rööpraha aitab Tallinna ja selle lähiümbruse elanikel maandada euroga seonduvaid riske, luua tegelikku majanduslikku sõltumatust ja süvendada siinset kogukonnatunnet.
Rööpraha kasutuselevõttu Euroopas propageerivad ka paljud majandusteadlased, kellest tuntuim on Hans-Werner Sinn, Müncheni ülikooli professor ja Ifo Instituudi president.

Kas see võiks olla seotud Tartu Hoiu-laenuühistuga ja nende veksliga või loodaks selle jaoks eraldi Tallinna pank?
Tartu Hoiu-laenuühistu on ühistupank. Üle-eestiline Valimisliit soovib luua linnapanka, mis alluks Tallinna linnavalitsusele. Sarnaselt uute energialahenduste juurutamisega soovime ka siin kaasata spetsialiste, kes on huvitatud selle projekti teostumisest. Seetõttu oleme kindlasti huvitatud Tartu Hoiu-laenuühistu maksevahendi Eesti Veksel senistest kogemustest, mis oleksid abiks ka tulevase Tallinna raha emiteerimisel.
Meile teadaolevalt käibib Eesti Veksel peamiselt Tartus ja selle ümbruses. Tallinnas aktsepteerivad seda maksevahendit vaid vähesed ettevõtted. Nagu näeme, on raha või maksevahendi emiteerimisel ja selle populariseerimisel oluline roll ka avalikul teavitustööl, et tekitada inimestes usaldust maksevahendi vastu, mis on aluseks kaupade ja teenuste vahetamises tootjalt, teenuse pakkujalt tarbijale. Mariann Joonas

 

Estonian Anonymous

ROHKEM ARTIKLI LOOJAST - Lõin selle lehekülje, et avaldada seda mida tava-meedia ei postita. Olen jõudnud järeldusele, et tuleb otsida ise vastuseid mitte lasta neid endale ette sööta. Kõik mida leian postitan ja avaldan siin leheküljel. Sama saad ka sina teha saates mulle e-maili ➨ estoniananonymous@gmail.com

Ühine Meiega/Join Us ➨ Facebook

Telli Meie Video Kanal/Subscribe ➨ Youtube

Lehekülg/Website ➨ Estonian Anonymous

  • Blogger Comments
  • Facebook Comments

0 comments:

Post a Comment

Item Reviewed: Kuidas plaanib Üle-eestiline Valimisliit teostada tasuta elektri projekti Tallinnas? Description: Rating: 5 Reviewed By: Estonian Anonymous News
Scroll to Top