Google+ INIMESE HAMBAD, FLUORIIDI MÕJU HAMMASTELE JA KOGU ORGANISMILE - EA

728x90 AdSpace

Uudised/News

Saturday, January 17, 2015

INIMESE HAMBAD, FLUORIIDI MÕJU HAMMASTELE JA KOGU ORGANISMILE


Kairit Krumm
OÜ Sternum
Referaat
Juhendaja: Marika Asberg
Tallinn 
 Referaadi sisuks on ülevaatlik kokkuvõte inimese hammaste ehitusest ning fluoriidi
mõjust nii hammastele kui ka kogu organismile.
 Enamus meist teab, et fluoriid tugevdab hambaid ja kaitseb kaariese eest, seda kuuleme
päevast päeva hambapasta reklaamidest ja tohtrite suust. Viimastel aastatel tehtud uuringud
on aga teadlaste entusiasmi selles vallas kõikuma löönud. On tehtud palju erinevaid uurimusi
mitmete riikide teadlaste poolt ja järeldused on üsna ehmatavad: fluoriid kujutab inimese
tervisele suurt ohtu – seda nii füüsisele kui ka psüühikale.
 Töö eesmärgiks on tutvustada inimestele fluoriidi mõju inimorganismile ning aidata tänapäeva
kommertslikus ja reklaamide ahistavas maailmas teha õigeid ja tervise seisukohast tähtsaid
otsuseid.
 Töö ajendiks oli isiklik huvi selle teema vastu, kuna olen pärit kõige enim fluoriidiga
rikastatud joogiveega piirkonnast Eestist – Läänemaalt.

INIMESE HAMBAD




























FLUORIIDI MÕJU HAMMASTELE JA KOGU ORGANISMILE

 Fluor tähendab ladina keeles voolama (fluere). Ta on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi
element number 9. Fluor on nõrgalt kollakasroheline, väga terava lõhna ja sööbiva
toimega gaas. Looduses leidub fluori ainult ühendeina, fluoriit on üks neist. Fluor ja tema
ühendid on väga mürgised.

 Fluoriite kasutatakse tihti hambapasta, hambaniidi ja suuvee koostisainena, seda kasutatakse
hammaste lakkimiseks ning paljudes maades lisatakse seda joogiveele. Viimasel ajal on
hakatud seda lisama ka antibiootikumidele, rasedusvastastes pillides kasutavatele kunstlikele
östrogeenidele ja steroididele. Lisaks leidub fluori ka põhjavees ning pahatihti on see näitaja
üle lubatud normi. Ja muidugi ei saa ära unustada tavalist teed ja odavamaid veine, nende
tarbimisega kaasneb fluoriidi üledoosi oht.
Nimekirja lisanduvad ka lastele jagatavaid fluoritabletid.

Fluoriidi joogivette lisamine

 Fluoriit on alumiiniumitööstuse kõrvalsaadus ning selle joogivette lisamise salakaval idee
pärineb Ühendriikidest Melloni perekonnalt, kes juhib alumiiniumikartelli ALCOA. Nende
tööstusest pärit fluoriühendid saastasid jõgesid, ojasid, maid, loomi ja kalu. Alumiiniumitööstusel
tuli neist vabanemiseks kasutada suuri summasid, kuni Melloni perekond tekitas olukorra,
kus mürgistest saadustest kujunes välja määratu suur sissetuleku allikas ning „inimeste
abistamise vahend“. Nüüd müüvad Mellonid seda kemikaali joogivette ja hambapastasse
lisamiseks ja teenivad sellelt kahesajakordset kasumit.
 Joogivee fluoreerimisel tehakse üleliia lihtsustatud oletus, et kõik inimesed, kes vett joovad,
sõltumata oma kehakaalust, vanusest ja tervislikust seisust, vajavad sama fluoriiditaset.
See niinimetatud optimaalne päevane norm – 1 mg – on kuidagimoodi muutunud veendumuseks,
et joogivett tuleb fluoreerida 1 miljondikosakesega ehk 1 ppm (Tervishoiuministeerium,
Report on Health and Social Subjects, 1991). Selline kõikehõlmav lähenemine eirab fakti, et
puudub kontroll selle üle, kui palju vett inimesed tarbivad ja et fluoriidi saab laialdaselt ka
teistest allikatest. Ning, et janused lapsed, kes kaaluvad 15-20 kg, saavad sama hulga fluoriidi,
kui neist neli korda suuremad täiskasvanud.

Fluoriiditeemalised uuringud ja väited

 Joogivette fluoriidi lisamist põhjendatakse sellega, et fluor tugevdab hambaid ja kaitseb
neid kaariese eest. Varem oli levinud arvamus, et joogiveele fluoriidi lisamine vähendab 60%  13
ulatuses laste hammaste lagunemist ja kaariese teket. Uuemad uurimused on seda numbrit
korrigeerinud 20-40%-ni.

 Ajakirja British Medical Journalis avaldatud uuring aga viitab, et need väited on põhinenud
seni suhteliselt vähestel teaduslikel uuringutel. Tegelikkuses on fluoriidil kaariese ennetamises
tunduvalt väiksem osa kui seni arvati – efekt ilmneb vaid ühel inimesel kuuest. Samas
uuringus leiti ka, et ligi 50% fluoreeritud joogivett tarbinud inimesed põevad fluoroosi – see
on hammaste haigus, mille käigus hambapinnad muutuvad laiguliseks.
 1984. aastal kirjutas John Colquhon, Uus-Meremaa endine hammaste tervishoiu juhtivametnik
nii:



“Kui võrrelda ala, kus veele pole lisatud fluoriidi ja ala, kus seda on lisatud, siis
sama sissetulekuklassi peredes on tervete hammastega laste arv tunduvalt suurem neil aladel,
kus vees fluoriidi ei ole.“


 Ka mujal läbiviidud uuringud ei näita väga positiivseid tulemusi. USA-s tehtud laiaulatuslikus
uurimuses tõdeti, et fluoreeritud joogivee kasutamise tõttu on hambapinnad tugevamad
vaid ühel protsendil lastest. Ka Soomes, Saksamaal, Kuubas ja Kanadas läbiviidud uuringud
näitavad, et kaariese levik ei suurene, kui lõpetada joogivee fluoreerimine. Aina rohkem on
leitud tõestusi selle kohta, et fluoriidide tarbimine võib hoopis suurendada erinevate haiguste,
näiteks luude hõrenemine, sagenemist.




Toronto ülikooli korraldatud uuringul selgus, et fluori-ühenditega vett joonud inimeste puusaluud sisaldavad kaks korda rohkem fluori, kui inimesed,
kelle elupaigas vette fluori ei lisata. Ning avastati, et fluor muudab luude põhistruktuuri.
 Hambapastas leiduv fluoriid ja suuvees leiduv alkohol on tõestatult vähki tekitava mõjuga
kurgule ja suule.


 Fluoriidi neelatakse ka hambapastast ja suuveest. 1988. aasta uurimusest (B.P.Rajan et al,
Fluoride, 21:1988) selgus, et viieminutiline hambapasta kasutamine võib fluoriiditaseme veres
kahekordistada. Isegi kui hambapastat alla ei neelata, imendub fluoriid läbi keele ja põsenaha.


Lapsed aga kipuvad seda pahatihti alla neelama ja võivad süüa sisse üleliia suure ja lausa
surmavagi koguse. Sellest hoolimata suurendavad hambapastade tootjad jätkuvalt juba niigi
kõrget fluorisisaldust – kuni 1450 ppm – ilma igasuguste hoiatusteta, kuidas nende tooteid
peaks kasutama või kui palju fluoriidi need sisaldavad.

 Fluoriidi ladestumine võib mõjutada ka immuunsussüsteemi. Teadusuurija dr Sheila Gibson
Glasgow homöopaatilises haiglas leidis, et isegi kui fluoriidi kontsentratsioon oli tugevalt
allpool soovitatud „optimaalset“ taset, milleks on 1 ppm, takistas see infektsioonidega
võitlevate leukotsüütide liikumisvõimet.

 Gibsoni sõnul mõjutab see immuunsussüsteemi
võimet tõhusalt funktsioneerida, mis omakorda vähendab vastupanuvõimet infektsioonidele ja
suurendab vastuvõtlikkust vähile ja immuunsuspuudulikele seisunditele nagu viirusjärgne
väsimuse sündroom ja AIDS.










 Sõltumatud teaduslikud uuringud tunnistavad, et fluoriid põhjustab mitmesuguseid vaimseid
häireid ja muudab inimesed rumalaks, kuulekaks ja sõltuvaks ning lühendab eluiga.
Liigne fluoriid võib põhjustada iiveldust, oksendamist, kroonilist mürgistust või isegi surma.



Farmaatsiagigandi I. G. Farbeni algatusel kasutati fluoriiditud joogivett Saksamaal asuvates
natside koonduslaagrites, et kinnipeetavaid steriliseerida, alistuvaks ja vaguraks muuta.








Keemik Charles Perkins kinnitab, et pidevalt antavad tagasihoidlikud fluoriidiannused pärsivad
aja jooksul inimeste vastupanuvõimet teda alistavatele jõududele, sest teatud ajuosa
mürgitatakse ja uimastatakse.

Ta väitis, et fluoriühendite vette segamisega ei hoolitseta üldse
laste hammaste eest, see olevat hoopis „lihtsalt kasutatav lobotoomia“. Hammaste eest saaks
hoolitseda palju kergemini, odavamalt ja tõhusamalt. Joogivette lisatakse fluoriühendeid
ainult allutavate masside vastupanutahte mahasurumiseks, kes seetõttu manipuleerimise ja
vabadusekaotusega kergemini lepiksid.

 I.G. Farbeni keemiatööstuses ligi kakskümmend aastat
keemikuna töötanud sakslane on uurinud fluori keemilist, biokeemilist, füsioloogilist ja
patoloogilist toimet. Tema väite kohaselt pole inimene, kes fluoriga rikastatud vett on joonud  14
enam kui aasta, vaimselt ega füüsiliselt enam kunagi seesama inimene.

 Kõike fluoriidiveega valmistatut – ka õlut ja karastusjooke – juues mürgitame end aeglaselt, kuid lakkamatult.
Toronto ülikooli preventiivstomatoloogia osakonna juhataja, biokeemiadoktor ja Kanada
stomatoloogiauuringute assotsiatsiooni president dr Hardy Limeback teatas, et alla kolmeaastased
lapsed ei tohiks kunagi kasutada fluoreeritud hambapastat või juua fluoreeritud vett. See
tekitab skeletifluoroosi, st fluoriid koguneb luudesse ja muudab luud hapraks ja nõrgaks. 
 Selle
terviserikke esmane tundemärk on laigulised ja rabedad hambad ning ta kinnitab, et

 Kanadas kulutatakse rohkem raha hambafluoroosi kui kaariese raviks.


 Dr Limebacki sõnul ei saa stomatoloogid
korralikku toksikoloogiaalast väljaõpet ja lähtuvad pool sajandit kestnud desinformatsioonist.

Lõpuks väidab ta, et fluoriühendid joogivees ei kaitse hambaid, see on vaid ettekääne,
need hoopis muserdavad inimeste intellekti, et nad ei mõtleks, ei küsiks, ega mässaks.


 Soome biohambaarst Katriina Dick-Röstadi väitel on leitud, et fluoriid koguneb käbikehasse
ehk epifüüsi ja seetõttu saavad kannatada serotoniini ja melatoonini toodang.


Need on mõlemad väga olulised koehormoonid täitmaks organismis tähtsaid ülesandeid. Melatoniini
nimetatakse ka „pimeduse hormooniks“, sest seda eraldub pimedal ajal st talveti ja öösiti.

Melatoniin reguleerib rütme – aastaaja-, päeva-, menstruatsiooni-, kuu- jne rütme. Lisaks on
melatoniinil oluline osa organismi kasvamises ja uue info talletamises mällu, mis toimub just
öösel.



 Serotoniini nimetatakse veel teisiti „heaoluhormooniks“. Seda hakkab erituma aktiivsemalt
just kevadeti.
Serotoniini taseme tõusuga kaasneb valu vähenemine, ärevuse, väsimuse
ja depressiivsuse langus. Seetõttu on tõenäoliselt fluoriid ka tänapäeva hüperaktiivsete laste,
tütarlaste järjest varasema menstruatsiooni, inimeste uneprobleemide jne põhjuseks.

LOE KA ARTIKLIT : Toidust saadav looduslik melatoniin aitab uneprobeemide puhul

Olukord Eestis


 Tartu Ülikooli emeriitprofessor, meditsiinidoktor Astrid Saava sõnul on Eesti põhjavees
erinevates piirkondades probleeme liigse raua ja fluoriga. Rauda saab spetsiaalseid seadmeid
kasutades kergesti veest välja, aga fluori kahjuks mitte.
 Eelmisel aastal viidi Eestis läbi joogivee-uuring. See hõlmas 70,6% Eesti elanikkonnast:
kokku 44 linna ja 473 maa-asula veevärki, millel oli vähemalt sada kasutajat. Üle seitsmesaja
veeproovi põhjal selgus, et meie joogivee fluorisisaldus kõigub küllaltki suurtes piirides: 0,01
kuni 6,95 mg/l. Eestis kehtestatud piirsisalduseks joogivees on 1,5 mg/l. Sellest suurem hulk
on ohtlik ning sellist joogivett tarbides avaldub toksiline toime.

Tagajärjeks on fluoroos, raseduspataloogiad, laste väiksem intelligentsus jm. 14% joogivee proovidest sisaldasid fluori üle
1,5 mg/l. Säärane vesi ei vasta tervisekaitsenõuetele ja selle tarbimist tuleks vältida.

 Eriti tõsine on probleem Läänemaal, Hiiumaal, Pärnumaal ja Raplamaal. Üle kümne aasta
Taeblas hambaarstina töötanud Maret Talving kurdab: “Niikaua, kui ma olen siin töötanud,
olen fluoriidiprobleemist rääkinud. Just laste osas on pilt jube, 80% neist on rikutud hammastega.

Fluori vastu ei aita ka vee keetmine ega kodused filtrid.“


 Möödunud aasta augustis saatis Läänemaa vee-ettevõte Taebla Kodu oma klientidele arve
koos soovitusega mitte juua kraanivett, sest see sisaldab kaks korda lubatust enam fluori ning
põhjustab, eriti lastel, hammaste lagunemist.

Fluoroosi vältimine

 Oma raamatus „Fluoradation: the Great Dilemma“ loetleb dr George Waldbott fluoroosi
järgmised sümptomid. Nende raskusaste ja kestvus sõltub inimeste vanusest, toitumisest,
keskkonnast, neerude toimest ja vastuvõtlikkusest allergiatele:



 * Krooniline väsimus, mida ei leevenda rohke uni ja puhkus
 * Peavalud  15
* Kurgu kuivamine ja ülemäärane vee tarbimine
* Sage urineerimisvajadus
* Valu ja jäikus lihastes ning luudes
* Mao- ja soolestikuhäired, sh kõhulahtisus ja -kinnisus
* Roosakas-punased või sinakas-punased laigud nahal, mis kaovad nädalaga
* Nahalööve või sügelemine pärast vanni
* Peapööritus
* Nägemishäired

 Kui teil esinevad need sümptomid, laske kontrollida fluoriiditaset.
 Kui elate fluoreeritud piirkonnas, on teil ainus võimalus kasutada pudelivett või paigutada
oma koju tagurpidi-osmoosi veepuhastusseade.



LOE ROHKEM  - https://bit.ly/FluoriitOnKahjulik

 Vähendage tee ja karastusjookide tarbimist. Jooge fluoriidivabast veest valmistatud taimeteed.

 Vahetage hambapasta, suuvesi ja hambaniit välja fluoriidita margi vastu. Ärge lubage
kunagi lastel kasutada täiskasvanute pastat.


LOE ROHKEM  - https://bit.ly/FluoriitOnKahjulik

 Kontrollige oma toitumist. Piisav magneesiumi, tsingi ja rauatase aitab organismil fluoriidi
mõjusid tasakaalustada.
 Tarvitage vähem poolfabrikaate ja külmutatud juurvilju.
 Ärge kasutage kunagi fluoriidiga vett beebide piimasegude valmistamiseks (veel üks argument
rinnaga toitmise kasuks).

KOKKUVÕTE

 Lõppkokkuvõtteks on hea tõdeda, et tunneli otsast hakkab valgus paistma. Kuigi, nagu elu
näitab, on selliste avastuste ilmsikstulek alati kellelegi vastumeelt ja tõde üritatakse kahe
käega alla suruda.
 Varjatakse õiget infot, sest selle avalikustamine pole lihtsalt kasulik.
 Õnneks on ka Eestis hakanud asjad paremuse poole liikuma. Vastavasisulist infot on
hakatud kajastama mitmeski meediaväljaandes. Nii mõnedki hambaarstid on oma seisukohti
muutnud ja seetõttu on inimesed ohtudest teadlikumad. Praktilise lahendusena fluoriidivastases
võitluses on meie kaubandusvõrgus aga saada juba ka fluoriidivabu hambapastasid.

 Kokkuvõtteks peab tunnistama, et tänapäeva infomüras on õiget valest väga raske eristada.
Ei tohi lasta end eksitada ja pimesi kõike uskuda – selle vältimiseks tuleb aina rohkem ja
rohkem ise asjadesse süveneda ja iseseisvalt materjale uurida.
Oma tervise eest peame seisma
eelkõige meie ise. Keegi teine seda ei tee.




JAGA PILTE JA ARTIKLIT KA TEISTELE KES ON TEADMATUD!!!!

 JAGA LINKI - bit.ly/FluoriitOnOhtlik

LOE KA ARTIKLIT : Toidust saadav looduslik melatoniin aitab uneprobeemide puhul
KASUTATUD KIRJANDUS
Icke, D. (2003). Matrixi lapsed. Matrix kirjastus, 445 lk.
Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björqvist, S.-E. ja WSOY (2001). Inimese füsioloogia
ja anatoomia. Tallinn; Medicina, 656 lk.
Ōuemaa, T. (2003). Vesi rikub Taebla laste hambaid. – Eesti Päevaleht, 06.08.2003.
Britta, J. Kas fluoriid teeb ainult head? [http://www.hambaarst.ee/artikkel.php?id=142]
Curl, R. Fluor. [http://www.kmg.tartu.ee/~keemia/index.php?sisu=elemendid&element═f]
Dick-Röstad, K. (Soome biohambaarst) loeng, Tallinn 07.05.2004
Saava, A., Indermitte, E. (2005). Kas meie joogivesi võib tervist ohustada. – Eesti Loodus
aprill 2005.
Hubbart, B., Mc Taggart, L., Partner, The Wallace Press (1993). What Doctors Don`t Tell
You. The Wallace Press, 24 lk.

Toimetas: Estonian Anonymous


Estonian Anonymous

ROHKEM ARTIKLI LOOJAST - Lõin selle lehekülje, et avaldada seda mida tava-meedia ei postita. Olen jõudnud järeldusele, et tuleb otsida ise vastuseid mitte lasta neid endale ette sööta. Kõik mida leian postitan ja avaldan siin leheküljel. Sama saad ka sina teha saates mulle e-maili ➨ estoniananonymous@gmail.com

Ühine Meiega/Join Us ➨ Facebook

Telli Meie Video Kanal/Subscribe ➨ Youtube

Lehekülg/Website ➨ Estonian Anonymous

  • Blogger Comments
  • Facebook Comments

0 comments:

Post a Comment

Item Reviewed: INIMESE HAMBAD, FLUORIIDI MÕJU HAMMASTELE JA KOGU ORGANISMILE Description: Rating: 5 Reviewed By: Estonian Anon
Scroll to Top