Google+ Tuhat pagulast ei muuda Eesti julgeolekuolukorda - EA

728x90 AdSpace

Uudised/News

Thursday, May 28, 2015

Tuhat pagulast ei muuda Eesti julgeolekuolukorda

BNSi debatt: Kaarel Kaas, Kalle Muuli, Kristina Kallas, Evelyn Kaldoja, Ahto Lobjakas.


Debateerijad: tuhat pagulast ei muuda Eesti julgeolekuolukorda


Tuhande pagulase Eestisse toomine ei tekita kohe muutust julgeolekuolukorras, pigem nägid BNS Live'i pagulasteemalises debatis osalenud riski sisepoliitiliste pingete ja sotsiaalmajanduslike probleemide kerkimises.


Riigikogu liige Kalle Muuli (IRL) ütles, et näeb riske pigem sisepoliitilises võitluses: «Kuivõrd tugevaks saab äärmuslus, kuivõrd hakkavad nad koostööd tegema selle erakonnaga parlamendis, kes on loonud sidemed Ühtse Venemaaga,» lausus ta.
Kristina Kallas  MTÜst Eesti Pagulasabi nägi aga peamiseid riske hoopis sotsiaalmajanduslikes probleemides. «Kui me ühe-kahe-kolme pere kaupa paigutame neid piirkondadesse, kust eestlased ise ära sõidavad, sest seal ei ole tööd, siis me kasvatame sotsiaalmajandusliku probleemi.» Kallas soovitas pagulaste paigutamisel  eestisiseselt lähtuda tööturusüsteemist, mitte geograafilisest paigutusest.

Ma arvan, et me alahindame inimesi, kes siia tulevad. Nad on väga vaesed, väga ettevõtlikud, väga kogukondlikud, kokkuhoidlikud. Ma väga ei muretseks, et nad hakkama ei saa. Iseküsimus, et nad võivad maapiirkondades hakkama saada väga ebakonventsionaalselt,» ütles poliitikavaatleja Ahto Lobjakas, kuid ei täpsustanud, mida ta silmas pidas.
«Ma väga loodan, et me ei tee seda, mis tuleks loomulikult, ega saada neid Narva, Sillamäele ja Paldiskisse. Mis tähendaks, et meil oleks viie või kümne aasta pärast Narvas parim korvpallimeeskond, Sillamäel saab parimat kebabi ja nad kõik räägivad vene keelt,» ütles Lobjakas.
Kristina Kallas lisas sellele, et kui pagulaste vastuvõtukeskus oli Illukal, oli hästi näha, kui kiiresti pagulased seal integreerusid keskkonda ja õppisid vene keele ära.
Kallas vaidles ka vastu seisukohale, et varjupaigataotlejat tuleks vaadata kui kulu. «Ta on kahe käe ja jalaga inimene, kes on võimeline tootma tulu. Alguses jah, kuid mingil hetkel muutub ta kulust tuluks.»
Šokk avalikkusele
Kristina Kallas osutas, et avalikkuse eilne ehmatus Eestile määratud pagulaste numbri (1064) peale on mõistetav. «Eesti eristub teistest riikidest selle poolest, et hüpe on olnud meeletult suur sellelt, mis meil seni on sellele, mida meile nüüd nii-öelda pakutakse. Kui võtta näiteks Poola, mis on möödunud aastal tegelenud umbes 20 000 varjupaiga taotlejaga, siis sellele 3500 pagulast lisaks saada, see ei tekitanud avalikkuses hiidlainet. Võeti teadmiseks. Eestis hüpe 140 pealt 1000 peale on tekitanud tugeva šoki. Ma näen tulemas tõsist tüli ja väga emotsionaalset arutelu,» rääkis Kallas.
Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas soovitas selgelt lahus hoida kaks asja: kvoodisüsteem ja selle arvutamise metoodika ning teiseks Euroopa Liidule langeva koormuse jaotumine. «Ka mujal riikides on probleeme kvoodisüsteemiga, suveräänsuses. Aga keegi ei vaidle selle vastu, et on vaja koormat õiglasemalt jagada.»
Lobjakas arvas, et tegemist saab olema üpris tavalise läbirääkimisega, kus «diili» panevad lukku suurriigid ning Eestil on võimalik seda blokeerida vaid näiteks EList lahkumisega. «Minu hinnangul tuleb võimalikult kiiresti harjuda mõttega, et meile tuleb siia sadu teist värvi ja teist usku pagulasi ning teha kõik, et nende saabumine oleks võimalikult vaevatu ja meeldiv.
Kristina Kallas kinnitas, et Eestil on võimalik kiiresti kasvatada suutlikkust pagulastega tegelemiseks, juba praegu saab MTÜ Pagulasabi pidevalt kõnesid ja kirju inimestelt, kes tahavad appi tulla ja pagulaste kohanemises kaasa lüüa.
«Aga siin tuleb vastu Eesti majanduse ja palgasüsteemi realiteet. Kuna tegemist on valdavalt lihttöid tegevate inimestega, siis nad langevad madala palgakvintiili turgu. Miinimumpalga grupp, kuhu nad tavaliselt satuvad, on väga raske Eestis toimetuleku ja kohanemise koha pealt. Ülikeeruline on selle palgaga toime tulla, eriti inimesel, kel pole ka sotsiaalset võrgustikku (sugulasi jne). Sealt edasi liikuda on suudetud, aga suur osa on miinimumpalga sees,» rääkis Kallas.
Kalle Muuli osutas tähelepanu, et väidetavalt mõjutas pagulaste kvoodi arvutust ka madal tööpuudus, mis Eestis on. «Aga see on on saavutatud selle hinnaga, et meie töötud on läinud Soome tööle. Nüüd me võtame siia hulga inimesi, kes ei saa Soome tööle minna, hajutame nad paikadesse, kus elavad inimesed niigi sotsiaalabist, ega sinna ei teki ju juurde töökohti. Nii et eesti olukord on päris kummaline ja ma arvan, et eesti ei ole nende jaoks hea koht. Mida nad seal maapiirkonnas tegema hakkavad, raske ette kujutada,» arutles ta.






S

EA toimetaja S ARTIKLID

E-mail ➨ estoniananonymous@gmail.com

Ühine Meiega/Join Us ➨ Facebook

Telli Meie Video Kanal/Subscribe ➨ Youtube

Lehekülg/Website ➨ Estonian Anonymous

  • Blogger Comments
  • Facebook Comments

0 comments:

Post a Comment

Item Reviewed: Tuhat pagulast ei muuda Eesti julgeolekuolukorda Description: Rating: 5 Reviewed By: Unknown
Scroll to Top