Google+ OMADELE VAENE, PÕGENIKE JAOKS RIKAS: Miks Eesti ei ratifitseeri Euroopa sotsiaalhartat? - EA

728x90 AdSpace

Uudised/News

Wednesday, June 3, 2015

OMADELE VAENE, PÕGENIKE JAOKS RIKAS: Miks Eesti ei ratifitseeri Euroopa sotsiaalhartat?

Põgenikele kõlbab Eesti riik sotsiaalkaitset osutama, põlisrahvale mitte: kuigi Euroopa Nõukogu sotsiaalkomisjon arutab ka sel aastal Eesti liitumise võimalikkust Euroopa sotsiaalharta oluliste punktidega, kuulutatakse meid ilmselt selgi korral nende ratifitseerimiseks kõlbmatuteks, ehk lihtsalt öeldes liiga vaesteks.

OMADELE VAENE, PÕGENIKE JAOKS RIKAS: Miks Eesti ei ratifitseeri Euroopa sotsiaalhartat?


Põgenikele kõlbab Eesti riik sotsiaalkaitset osutama, põlisrahvale mitte: kuigi Euroopa Nõukogu sotsiaalkomisjon arutab ka sel aastal Eesti liitumise võimalikkust Euroopa sotsiaalharta oluliste punktidega, kuulutatakse meid ilmselt selgi korral nende ratifitseerimiseks kõlbmatuteks, ehk lihtsalt öeldes liiga vaesteks. 

Soomes tegutsev eestlasest tööline Timo Kalaus päris kodanikualgatuse korras sotsiaalministeeriumilt aru, miks ei ole Eesti ratifitseerinud Euroopa sotsiaalharta olulisi sätteid. Sotsiaalministeeriumi vastusest Timo Kalausele võib järeldada, et kuigi Eesti ühinemist mõnede harta oluliste punktidega arutatakse Euroopa Nõukogu sotsiaalõiguste komitees järjekordselt ka sel aastal, vaevalt et Eesti sellega niipea liituda suudab.
Oma hoovis asjad korda
"Varem on olnud nii meedias kui sotsiaalmeedias juttu, et Euroopa sotsiaalharta  on jäänud Eesti poolt ratifitseerimata ning sellest võtsin ma tuld, et saada kodanikuna aru, miks see siis on ratifitseerimata," rääkis Timo Kalaus Pealinnale. "Vastus, mis ma ministeeriumist sain, on muidugi hämmastav, eriti selles mõttes, et harta ratifitseerimata punktid puudutavad kõige olulisemat, mida inimene elamiseks vajab, ehk põhivajadusi."
Põhimõtteliselt, nagu vahendas sotsiaalministeerium Kalausele, väidetakse euronõukogus seega, et Eesti on kõlbmatu mõnede sotsiaalharta tähtsate punktide ratifitseerimiseks, sest meie elatusstandardid on liiga madalad.
"Ma ei saa aru, mis pagulaste vastuvõtmisest me räägime, kui me ei suuda omaenda inimeste eest hoolitseda ja ma arvan, et enne maailma abistamist tuleks enne oma hoovis asjad korda teha," rääkis Kalaus.
Liiga väike netopalk
Nii väidetakse sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsleri Rait Kuuse allkirjaga vastuses Timo Kalausele, et Euroopa Nõukogu sotsiaalkomitee koostöös Eesti ametivõimudega hindas Eesti sobivust sotsiaalharta oluliste artiklitega liituda viimati 2010. aastal. Siis tõdeti, et harta artikli 4 1. lõiget ei saa Eesti ratifitseerida, sest Eestis on liiga väikene netopalk.
Nimelt tunnustab mainitud artikkel töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende peredele inimväärse elatustaseme. Euronõukogu sotsiaalkomitee osutas aga, et artikli 4 lõike 1 alusel peab õiglane miinimumpalk moodustama vähemalt 60% keskmisest netopalgast. Eestis on vastav näitaja viimaste aastate jooksul kahjuks olnud vaid umbes 41%.
Samamoodi ei ole Eesti võimeline ega valmis ratifitseerima ka sotsiaalharta artiklit 23: eakate õigus sotsiaalsele kaitsele. Vanaduspension, sh rahvapension ei taga eakatele piisavat sissetulekut iseseisvaks elamiseks.
Lisaks nähtub sotsiaalministeeriumi asekantsleri vastusest Timo Kalausele, et samasugusteks unistusteks jääb ka artikkel 31: "Õigus eluasemele". 
"…sobiva eluaseme mõiste ei ole Eesti õigusaktides defineeritud ning Eesti suuremates linnades on inimesi, kellel ei ole eluaset," kirjutas asekantsler Rait Kuuse Timo Kalausele.
"Samuti pidas (Euroopa Nõukogu - toim) komitee ratifitseerimise takistuseks asjaolu, et eluasemete kvaliteet Eestis on madalam kui paljudes teistes Euroopa riikides (toad on väiksemad, tehnilised abivahendid halvemad jne). Komitee oli nõus ka Eesti Statistikaameti hinnanguga, et elamispinna maksumus ja erasektori renditurul kehtivad hinnad on suuremale osale väiksema sissetulekuga inimestele (sh nt üksikvanemad, eakad, puudega inimesed) liiga kõrged ning avaliku sektori pakutavaid sotsiaalpindu on vähe."
Asekantsleri kirjast selgus ühtlasi, et Eesti on siiski 2012. a kaks harta punkti ratifitseerinud: need on artikkel 26 "Õigus väärikale kohtlemisele töökohal" ja artikkel 30 "Õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse eest".
Ei suuda tagada põhivajadusi
"Mind pani see ministeeriumi asekantsleri vastus ikka sügavalt mõtlema, sest need punktid, mida Eesti ei suuda euronõukogu hinnangul täita, nagu inimväärset elutaset kindlustav palk, õigus sotsiaalsele kaitsele vanaduspõlves ja õigus eluasemele, on inimeste põhivajadused," rääkis Timo Kalaus.
"Kahjuks puudub aga sotsiaalministeeriumi poolt mulle saadetud kirjas igasugune tulevikuvisioon, et hästi, me oleme praegu vaene riik, aga millises ajalises perspektiivis kavatsetakse riigivalitsuses rahva elatustase nii kaugele viia, et need punktid saaks Eesti ära ratifitseerida? Lisaks on just need põhivajaduste punktid, mida täita ei suudeta, põhjuseks, miks on Eestis suur väljaränne ja hulk kodutuid. Kordaksin oma küsimust, et kas riik, kes ei suuda omaenda inimestele elementaarseid sotsiaalõigusi tagada, peaks tõesti tegelema hakkama pagulaste abistamisega? Euronõukogu arvates olema seega sobiv riik pagulaste vastuvõtuks ja nende sotsiaalseks abistamiseks, kuid samas oleme kõlbmatud sotsiaalharta oluliste punktide täitmiseks, sest me ei suuda tagada sotsiaalkaitset omaenda inimestele?"
Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta ratifitseerimata sätete hindamine toimub iga viie aasta tagant. Viimati leidis see aset 2010. aastal. See tähendab, et Eesti esitab ratifitseerimata sätete kohta nõukogu vastavale komiteele uue aruande käesoleval aastal. Esitatud aruande põhjal hindab Euroopa Nõukogu sotsiaalõiguste komitee, kas Eestil on võimalik edaspidi veel mõnda sotsiaalharta sätet ratifitseerida.







S

EA toimetaja S ARTIKLID

E-mail ➨ estoniananonymous@gmail.com

Ühine Meiega/Join Us ➨ Facebook

Telli Meie Video Kanal/Subscribe ➨ Youtube

Lehekülg/Website ➨ Estonian Anonymous

  • Blogger Comments
  • Facebook Comments

0 comments:

Post a Comment

Item Reviewed: OMADELE VAENE, PÕGENIKE JAOKS RIKAS: Miks Eesti ei ratifitseeri Euroopa sotsiaalhartat? Description: Rating: 5 Reviewed By: Unknown
Scroll to Top